PPA käsitulirelvastuse tänapäev


Eesti Politsei Kutseühing
Juhtkiri

Märgid näitavad, et Politsei- ja Piirivalveameti relvastuskontseptsiooni tänapäev ja tulevik eeldab tulla minevikusarnane. Elame siiski XXI sajandil ja see peaks võimaldama luua PPA-s tänapäevale vastava relvastuskontseptsiooni. Täpsemalt alljärgnevalt.

Mõisted – käsitulirelvana käsitleme püstoleid ja revolvreid.

1. Teadaolevalt on PPA-s käimas käsitulirelvade väljavahetamine. Kõrvaltseisjale võib tunduda, et antud tegevust on avalikult piisavalt käsitletud ja põhjendatud, kuid pole teada, mida arvavad sellest käsitulirelva kasutajatest tavapolitseiametnikud ning kas see teadmine oleks aluseks alternatiivse arvamuse kujundamiseks.
Juba avaldatud teabele tuginedes selgub, et uute käsitulirelvade soetamise ja väljavahetamise otsus tugineb ekspertgrupi ehk PPA juhtkonna otsusele. Kas vähene tagasiside on seletatav sellega, et tagasiside juhtkonna otsuseid tavapäraselt ei mõjuta?
Enamus PPA välitöö eristruktuure on täna vajalike käsitulirelvadega varustatud kuid otsustamist vajab ülejäänud välitööd tegevate politseiametnike käsitulirelvade väljavahetamise vajadus ning teiste PPVS-is lubatud teenistusrelvadega varustamine, mida PPVS § 28 loetleb ja mis oluliselt tõstaks ohuolukordades politseilist võimekust.
Väidetud on, et olemasolevate Makarovite väljavahetamine uute vastu suurendab politseivõimekust?
Arvan, et üksnes uute käsitulirelvade soetamine ei tõsta politseivõimekust ja ei taga politseiametniku otsustuskindlust ohuolukorras olles, sest ohuolukorra realiseerimine vajab selgeid seaduse regulatsioone ja nende tundmist ning väga head treenitust, mida täna PPA politseiametnikele vaatamata kõigele ei tagata. PPVS relvakasutusnormistik ja kehtiv relvaseadus ei taga täna politseiteenistuse vajadusi.

2. Avalikult kättesaadavale infole tuginedes teame, et PPA-s on 4420 politseiametniku ametikohta.
Hinnanguliselt võib väita, et;
*Välitööd teeb a`3000 kriminaal- ja korrakaitse politseiametnikku, kellest a´1000 politseiametniku relvakasutamine on vähene või kohustuslikku laadi.
*Ülejäänud 1420 politseiametniku jagunevad hinnanguliselt a`1000 juhid ja a`420 muudel ametikohtadel töötavateks politseiametnikeks.
Makarov´it ei ole tunnistatud politseiteenistuseks sobimatuks relvaks ning sellest lähtuvalt kõikide Makarov´ite väljavahetamine on põhjendamatu. Pööran tähelepanu asjaolule, et paljud politseiametnikud ei huvitu üldse relvadest. Makarov´it on lihtne käsitleda kuid sellele vaatamata ei ole välistatud olnud juhulasud ja traagilised sündmused. Uutel relvadel on kindlasti omad eelised kuid nende käsitlemise on oluliselt keerulisem, mis eeldab relvakäsitlemisel ja – kasutamisel muuhulgas isiklikku pühendumist ning kõrgeid isikuomadusnõudeid. Kas politseijuhid on valmis võtma vastutuse või pannakse vastus üksnes tulirelvakasutajatele?

3. Väidan, et tänane PPA relvastussüsteemi põhimõtted on nõukogude aegne pärand ja uut ning meie tingimustele omane politseirelvastuse süsteem puudub. Meile omase süsteemi all pean silmas seda, mis puudutab riigi vajadust ja otstarbekust ning PPA eesmärki omada ja hallata tohutut käsitulirelvastuse ladu ning katta sellega kaasnevaid kulutusi. Miks ei ole ära kasutatud politseiametnike isiklikus kasutuses olevate relvade potentsiaal teenistusülesannete täitmisel?
Vaatamata sellele, et PPA relvainstruktorid annavad endast parima, päädib tänane PPA relvastusalane väljaõpe enamusele politseiametnikele kohustusega ettenähtud ajal ja piiratud ressursivõimalusega tegevust. Sellega ei tagata politseiametnikele vajalikku treeningsagedust ning probleemiks on paljude politseiametnike relva kasutamise ebapiisav kogemus ja - oskus. Paljud politseiametnikud ei huvitu PPA siseselt ega ka PPA väliselt üldse relvadest ja relvakäsitlusest. Lubamatu on tegevus, kus relvaeksami mittesooritamine ei välista saamast uut isiklikku teenistusastet. Teadmine relvaeksami sooritustulemuste läbipaistmatusest mõjutab organisatsiooni moraalselt ja ei vasta PPA põhiväärtustele.
Paljudele politseiametnikele on kehtiva relvaseaduse alusel välja antud isiklik relvaluba kuid PPS siseselt antakse kõikidele politseiametnikele õigus kasutada teenistusrelv ja seda ka nendele kellel isiklikku relvaluba ei ole. Tuleb märkida, et siin on mõttekoht, mida edasiste tegevuste planeerimisel peab arvestama.
Politseiametnike relvakäsitluse oskus peab vastama nõutud tasemele, sest see on politseiteenistuse üldiseks eelduseks ning sellest sõltub politseiametniku enda ja teiste inimeste elu ning tervis. Politseiametnike tulirelva kasutusoskuse nõudmisel ei saa vahet teha, millist politseitööd tehakse. Politseiametnike teenistus kulgeb täna paljude möönduste ja erisustega vaatamata sellele, et politsei eripensioni saamine toimub kõigile ühtsetel alustel ja ühetaoliselt. Milline on PPA politseiametnike relvakasutuse oskuse tegelik tase ja kas statistiliselt kajastatav teave vastab tegelikkusele?

4. Küsin, kes kvalifitseeruvad relvaekspertideks ja milline on PPA vastava komisjoni otsuste sisuline tase, et sellest lähtuvalt on otsustatud relvahange selliselt realiseerida? Kas ametikoht või sellele nimetamine annab töötajale eriteadmised või eksperdi staatuse? Kõnealuse otsusega kaasneb suur vastutus, mis on majanduslikult koormav, see mõjutab relvakasutajatest politseiametnike teenistust ning üldist avalikku ohutust ja turvalisust ning politseiametnike tulevikku.
*Üheselt on avaldamata väljavahetatavate Makarov relvade edasine saatus, kas ja mida nende relvadega siis ikkagi tehakse või kas Makarov relvad on seotud korraldatud relvahankega?
*Kriitiliselt ja PPA üleselt tuleb hinnata, milline ja kui suur peab olema PPA tulirelvaarsenali laosuurus ja kas tänaste ning uute teenistusrelvade valik rahuldab teenistusvajadused.
*PPA üleselt tuleb hinnata PPA sisekoolituse aluseid ja taset ning politseiametnike teenistust puututavate tegevuste hindamise ja kajastamise objektiivsust PPA-s. PPA siseselt toimub väga palju tegevusi, mis mõjutavad iga politseiametniku teenistust ja karjääri ning tegevuste positiivne hinnang sõltub juhi subjektiivsusest. Avaldatud teabele tuginedes selguvad igapäevaselt faktid, et organisatsioonisisesed tegevused kontekstis „ise algatan – ise viin läbi – ise hindan ja otsustan ning ise kontrollin tegevusi“ peidavad endas protseduurilisi, tulemuste hindamisel ja otsustusprotsessis jämedaid rikkumisi, mis riivavad teenistujate huve, õiglustunnet ja õiguseid.

5. Kogemustele tuginevalt pakun välja uue PPA käsitulirelvastuse kontseptsiooni põhimõtted.

5.1. Käsitulirelva valiku teeb politseiametnik individuaalselt arvestades oma põhitööd ja kasutades selleks väljatöötatud soovitusstandardeid. Isiklikult leian, et käsitulirelva valik peab võimaldama kasutada erinevat laskemoona, ka nii-nimetatud (gaasi- kui kummikuule), sest see loob reaalse eelduse politseiametniku võimekuseks erinevate ohuolukordade lahendamisel.

5.2. Käsitulirelva- ja selle kandmisvarustuse soetamisega ning relvakäsitlemise- ja kasutusvilumusega seotud kulutused katab PPA kui tööandja vastavalt kindlaksmääratud ulatuses. Laskmisvilumuse harjutamine toimub iseseisvalt. Arvestusi, teadmiseid ja kasutusvilumust kontrollib SKA.

5.3. Punkti 5.2. alusel soetatud käsitulirelv ja kandmisvarustus jääb politseiametniku omandisse. PPA registreerib isikliku käsitulirelva kasutamise teenistusülesannete täitmiseks.

5.4. SKA, kui koolitus- ja teadusasutus selgitab välja politseiametnikeks pürgivate isikute isikuomadused eri- ja ohuolukordade juhtudel ning korraldab teenistusrelvade alast väljaõpet ja koolitust. Samuti töötab välja soovitusstandardid PPA relvadele ja laskemoonale ning teeb ettepanekud seadusandluse muutmiseks.
Politseiametnike teenistusest lähtuvalt ja nendele vajaliku ning otstarbeka käsitulirelva võimekuse tagamiseks on mõistlik välja pakkuda põhitööliikide jaoks optimaalsed käsitulirelvad. Käsitulirelva valiku osas on otstarbekas jätta politseiametnikule valikuvõimalus milline käsitulirelv on just temale kõige sobilikum. Selliselt välistatakse, et ei esineks erinevate tulirelvade kasutamise eripärast tulenevaid eksimusi.

*Käsitulirelvade PPA-st väljaviimine politseiametnike omandisse vähendab oluliselt PPA põhivaraosa, tugiteenuse mahtu ning kulutusi.

*PPA siseselt peab vähenema koolituse ja väljaõppe maht ning sellega seotud isikkoosseis, kuna neid kulutusi riigieelarvega PPA-le ette ei nähta.

*Leian, et kui täna ei peet otstarbekas esitatud põhimõtteid kaaluda ja ellu viima, siis ei ole välistatud, et edaspidi need põhimõttelist rakendamist ei leiaks.

Tagasisidet ootame kutse@kodanikuportaal.eu


Aare Siir
Eesti Politsei Kutseühing